Sotsiaaldemokraatlik liikumine Eestis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ametliku seisukoha kohaselt [3] vanim järjepidevalt tegutsev erakond, mille ideoloogiaga seotud liikumine tekkis 1905. aastal. 1919. aastal võtsid tollased sotsparteid Asutava Kogu valimistel kolmveerand kohtadest. Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikku Internatsionaali juba enne Teist maailmasõda ja nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist. Järjepidevuse kandvaks jõuks loetakse paguluses tegutsenud Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis, mis liitus koos kolme muu erakonnaga septembris 1990 Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks (esimees Marju Lauristin).
SDE eelkäija Mõõdukad tekkis 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei (selle viimane juht oli Eiki Nestor) ja Eesti Maa-Keskerakonna (selle viimane juht oli Vambo Kaal) liitumisel. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei tekkis 1990. aastal.
Algus ja ühinemised
«Programmiliselt on mõõdukad sotsiaaldemokraatlik erakond alates 2001. aasta maikuust,» märkis erakonna esimees Ivari Padar. «Nüüd on mitmeid ühinemisi läbi elanud erakond jõudnud veendumusele sisu ja vormi ühtlustamise kohta. Hakkame nimetama asju õige nimega.»
Erakonna aseesimees Eiki Nestori sõnul ei ole vastupidiselt paremerakondade levitatavale arvamusele sotsiaaldemokraadid need, kes abivajajatele lusikaga putru suhu panevad. «Sotsiaaldemokraatia on aktiivse ühiskonna ja aktiivsete kodanike maailmavaade. Riik peab looma tingimused ka töötutele ja näiteks puudega inimestele end täiendada, õppida ja tööd teha. Ja inimene, kellele need tingimused on loodud, peab neist kinni haarama,» ütles Nestor.
Mõõdukad muudavad nime
Võimalike nimevariantidena on kõne all Sotsiaaldemokraatlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Solidaarsuspartei.
Kui volikogu laupäevasel koosolekul uue nime kasuks otsustab, läheb see koos põhikirja muudatustega kinnitamisele 7. veebruaril 2004 toimuval erakonna üldkogul.
Märtsivalimised
2007. aasta märtsivalimistel saatis sotsiaaldemokraate taas edu: uues Riigikogu koosseisus saadi 10 kohta ning üle mitme aasta kaasati erakond valitsuskoalitsiooni. Erakonna esimees Ivari Padar tõusis uues, Andrus Ansipi juhitavas kolmikliidu valitsuses rahandusministriks, Jüri Pihl siseministriks ja Urve Palo rahvastikuministriks. Vaevalt kolm nädalat ametis olnud valitsusel tuli seista silmitsi aprillimässuga. Siseminister Pihli jõuline tegutsemine aitas hoida ära rahutuste levimise.
Valimised
Järgmised valimised:
2023 Riigikogu valimised
2024 Euroopa Parlamendi valimised
Eelmised valimised:
17.10.2021 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised
26.05.2019 Euroopa Parlamendi valimised
03.03.2019 Riigikogu valimised
15.10.2017 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised
26.08.2016 Vabariigi Presidendi valimine
01.03.2015 Riigikogu valimised